Elava Jumala juures jääd rahule, süda. Unustad, rändaja, raskuse, valu ja häda. Sest Tema tee — valge ja avar on see. Leiaksid selle kõik rahvad!

Oleme näinud küll inimsoo rühkivat ruttu, kuulnud kõik oleme aegade viljatut juttu. Aadetemaa — hulkadel tundmata ta. Ekslejaid elus on palju.

Vägevaim, kaitse Sa rahvaid nii kodus kui väljas; nüüdset ning tulevaid põlvi ka külluses, näljas! Murdub meil jõud, valitseb südamepõud — Jumal, siis julgusta, aita!