Murra, oh, Issand, südamekangus ja kui on vaja, alanda meid. Pihuks löö kõik me isemeel, uhkus. Sinu ees põrmud oleme vaid.

Armu nüüd, Issand, mullegi anna! Suured on küll mu puudused, vead. Puhasta, ehi, paranda, kanna — kuigi ma nõder, armsaks mind pead.

Südant, mis murtud, Issand ei põlga. Tule Ta juurde julgesti nüüd, vilets ja vaene, palju kel võlga — tea, et Ta andeks annab su süü.

Jumala suures armastusmeres kõik sinu patud kaetud ju on. Kolgata kallis lunastusveres halastus, tervis, rahu ja õnn.