Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas. Ta varjab meid kui kilp ja mõõk ning aitab kõiges vaevas. Kuid hingevaenlane on väga vihane. Suur vägi, kavalus on tema tugevus. Ei ole tema sarnast.
Ei aita meie nõu ja töö, see puudulik on olnud. Üks Mees on võitlemisele meil’ Isast appi tulnud. Kas tunned seda Meest? See Issand suurest väest! Ta suri sinu eest, Ta ainus Jumal tõest’! Au Temale peab jääma!
Ta Sõna jääb, ei hukata või seda vaenuvägi. Kes Jeesust Kristust usaldab, see võidab Tema läbi. Ja kuigi tuleb veel siin käia võitlusteel, ei süda araks saa — on Jeesus meiega. Ta riik peab meile jääma!
Üldlaul nr. 297