Kui, muredest murtud, sa käid eluteel ja maailm sind põlgab, siis kannata veel. Su elus võib raskusi tõusta kui mäed. Need olgu kui suured, su Isa kõik näeb.

Kordus: Küll Isa kõik näeb, mis vajab su hing. Su juurde Ta jääb ja armastab sind.

Kui, sõpradest hüljatud, üksi sa jääd, või kaotaksid vara, üks tugi sul jääb, kes lubanud kanda sind raskuste sees ja troosti ka anda, kui silmad on vees.

Kui elutee lõpul me Isa ees kord, on võitlused möödas ja vaikinud torm. Siis jäädavalt kadunud murelik meel. Vaid rõõmutseb süda ja ilutseb keel.