Küll kõrged mäed kõiguvad ja madalaks nad saavad. Küll mäe-künkad liiguvad ja aset vahetavad. "Ei muutu aga minu arm, see tugevam kui haud ja surm," nii ütleb meie Issand.
Kõik kaljud võivad lõhkeda ja tõusta merepõhi. Ka tugev tamm võib murduda ja niidul närtsib rohi. "Mu leping oma rahvaga jääb igavesti püsima," nii ütleb meie Issand.
Ja taevas kaunis vikerkaar, mis pilve taustal kumab, siin meile meelde tuletab, et ustav on me Jumal. Ta Sõna sellest kuulutab, kuis meie peale halastab Arm jumalik ja püha.
Torm möllaku, mäed kõikugu ja madalaks nad saagu. Kõik mäekünkad liikugu ja aset vahetagu. Ei või see leping kõikuda, mis Jumal teinud meiega — see kindel igavesti!
Üldlaul nr. 309