Jehoova koja alus on kindel alati. Ei katsumuste valus see kõigu iialgi. Sel nurgakiviks Kristus, kes püsib siis ka veel, kui aeg on maha kiskund kõik teised alused.

Me kivid selles kojas. Meid ühte liitnud arm — arm jumalik, mis Poja tõi ohvriks Kolgatal. Ja mida enam köitnud see side südameid, me seda rohkem võitnud teel taeva hingesid.

Jehoova koja rajad on kindlad ka veel siis, kui kaovad muldsed ajad ja kustub maine viis. Kuis igaviku rahus see tempel hiilgab küll, sest iga kivi tahus me Meistri käsi hell!