Jumala varju all tormisel veel me oleme koduteel. Tuultest küll aetud, ent julge on meel, me oleme koduteel. Sadam veel kaugel, kuid lainete käes tüürime randa ka vahuses vees. Issand on laeva peal me tüürimees. Me oleme koduteel.
Torm kõrgeid laineid küll pardasse lööb. Me oleme koduteel. Silm eemal ju kodumaa randa näeb. Me oleme koduteel. Rõõmusta, looda, ära karda sa! Tuul päri on, purjed paisuma sea! Sadamas ankrus me seisame pea. Me oleme koduteel.
Hõisates taevasse kodusse siit pea jõuame, jõuame. Tuul elumerelt meid sinna kord viib ja saame siis rahusse. Vaikinud tuuled ja tormised veed, koju kui jõudnud me ohtlikult teelt. Kiidame Jeesust siis päästmise eest aujärje ees rahu sees.
Üldlaul nr. 337