"Rändaja, miks ruttad sina, kepp sul käes ja vöö sul vööl?" "Isa juhatusel mina olen kodumaale teel. Üle mägedest ja orust, [:läbi tormidest ja marust:] kiirelt ruttan kodu pool’. Läbi hävitavast rajust kiirelt ruttan kodu pool’."

"Aga kas sul kartust pole rännata nii üksinda?" "Jah, mu tee on vahel kole, kuid ei üksi ole ma. Jumal ja Ta tugev käsi, [:mis ei iial ära väsi,:] kaitseb mind sel raskel teel. Tema raugematu vägi kaitseb mind sel raskel teel."

"Rändaja, mis on su ootus, sinu kallil kodu-maal?" "Elukroon mu püha lootus, selle võidumärgiks saan. Voolab seal mull’ elujõgi, [:karastab mind tema vesi:] pärast kõrbe palavust. Seal saan rahu igavese pärast kõrbe palavust."