Kuis mina, patune, Issand, nii kallis küll Sulle, et Sa, täis armu, nüüd südame avasid mulle? Oh, et mu meel, süda, suu, mõte ja keel täiesti kuuluksid Sulle!

Taevane Kuningas, kes oled lapseks kord saanud, omagi südame olen ma Sinule andnud. Üksinda Sind valinud on minu hing — oled mu Kuningaks saanud!

Ustav Immaanuel, minugi südames sünni! Sinust, mu Päästja, siis hoian ma alati kinni. Ela mu sees, ise käi ikka mu ees — ei ma siis eksiteel kõnni.