Meid aastast on aastasse kandnud Su helded ja aitavad käed. Ka torme ja päikest Sa andnud [:ja õnnistand ise me tööd.:]

Sa alati saatsid ka abi, kui tund meile otsustav lõi. Ja mõnegi raskuse läbi [:meid endale ligemal’ tõid.:]

Nüüd tänu Su altaril’ toome, Su kiituseks hõiskab me keel ja harduses tõotuse teeme — [:vaid Sinu me süda ja meel.:]

Ka tulevail päevil me käike Sa juhi kui Karjane hea. Ja loojub kui aegade päike, [:siis, Issand, me juurde Sa jääd!:]