Nüüd, rändur, hetkeks seisata ja vaikselt palves kuulata, kuis laulab kaduviku teel su elust ajakandle keel.
Siis mõtle — ühes ajaga saad ise vanaks, halliks ka. Su õnn kord tolmuks puruneb, ka au ja kuulsus hävineb.
Seepärast, rändur, seisata veel vana-aasta lõpul sa! Kõik mured, valud unusta, end Jumalale usalda!
Üldlaul nr. 407