Aastad kui kiiresti kaugele lendavad linnud! Päevi kui langevaid lehti tuul kaasa on viinud. Inimlik meel koguks ja säilitaks veel üksikuid kaunemaid hetki.

Kaunid need päevad, mil lähedal olid Sa mulle; oli kui raskusi, aitasid ikka mind jälle! Sina ju tead, taluma mida ma pean. Kõige eest tänu toon Sulle!

Sinuga alates julgen nüüd teele ma minna, eesmärgiks kõrgeks mul jõuda on Jumala linna. Armust vaid siis, Issand, kui ise mind viid, jõuangi ükskord ma sinna!