Kiirelt igaviku poole meie päevad veerevad. Nendega kõik rõõmud, mured ühes ära lähevad.

Jälle möödunud on aasta, jõudnud õhtu viimane. Palvemeeles pühakotta nüüd veel kokku tuleme.

Oli õnne, oli valu mineviku päevadel. Oli võitlust, oli ilu, valgust päikseaegadel.

Taevaisa saatis abi, kui ma käies väsisin. Tema arm ka ööst viis läbi, siis kui võõrsil ekslesin.