Sa vaevatud ja seotud ja raske ristiteotus on alandanud Sind, kuid kuninglikult talud Sa vaikselt seda valu, mis teeninud on minu hing.
Pea looja läheb päike ja kuldse tähe läige lööb kõrgel särama. Ja halastaja taevas ka katab Sinu vaeva siis oma rahutiivaga.
Su risti kannan meeles, kui torm toob minu teele ka tunnid tumedad. Kui kõik mu ümber pime, siis Sinu armuime mu muldset rada valgustab.
Üldlaul nr. 423