Kui kustub hele õnnetäht mu elu õhtutaevas; kui mureudus kaob siht ja lootus valus, vaevas — siis troosti otsin Kolgatal, mu Lunastaja risti all. Seal hingerahu leian.

Oh, süda, ära kurvasta! Üht tuld näen üle mere. Kui väsid ära, rändaja, ja hommik veel ei tule, siis valgust ristilt otsi sa, see näitab vaimus sulle ka, kust leiad tee ja ranna.