Koju mind viige, kus see rahukallas kullaselt koidab. Puhata seal ilus tormide järel kosutavas vilus, vaikuse vallas.

Sinna ma ihkan, kus mu päästekalju. Unustus-merre vajub seal kõik häda, lõpuni käidud kui on maine rada, muret kus palju.

Kodus mul jäävalt rahu südant valdab. Väsinud olen, puhkust mulle andke. Tuulest ja tormist mind siit välja kandke vaikuse valda!