Su peale, Issand, elus alati täis rõõmu lootma jään. Küll siis ka viimse hingetõmbeni ma Sinu armu näen. See elust vaevalisest mind siin tõstab, ülendab ja rahuradadele viib, Su riigist kuulutab.
Kui tee on käidud, lõpeb vaev ja töö ning valgus kustub ka, siis tee, et külmas, sünges surmaöös jääks lootus särama. Nüüd hardas meeles tulen ma Su ette palvele. Too oma taevarahuga troost minu hingesse!
Üldlaul nr. 481