Tere tulemast nüüd jälle, kallis hommik, iluga. Päike tõuseb kõrgemale oma kuldse säraga. Kõrged mäed ning puude ladvad talle vastu vaatavad. Õitsevad ka lilled kaunid, [:linnukesed hõiskavad.:]
Meil ei ole vaja kanda murekoormaid valuteil, sest et Jumal tahab anda kõik, mis vajalik on meil. Hommikune ärkav loodus, metsast kostuv linnulaul, sulle, inimene, lausub: [:anna Jumalale au!:]
Hommik veelgi kaunim ootab neid, kes usus loodavad, et kord Jeesus hauast hüüab oma lapsed ustavad. Sellel hommikul me näeme rahvast igast ajastust igavesti ülistamas [:kalli Päästja armastust.:]
Üldlaul nr. 486