Kes on loonud sinitaeva, kes on loonud kauni maa; kelle käsi ilu andnud lilledele niidu peal? Jumal on need kõik ju loonud, inimese hoolde andnud, maa ja taeva kauniks teinud — rõõmuks oma lastele.
Ta on taevaavarusse pannud päikse särama. Tema käsud valgustavad patuööd nii pimedat. Tähed kõrgelt taevavõlvilt toovad austust Jumalale. Valgustatud nende särast saab mu maine madalus.
Kõik, mis elus kaunist leida, teinud Looja minule. Armastus, kes elu andnud, kõike ehib iluga. Lauldes tahan Loojat kiita, igavesti tänu anda, rõõmuhääli ühendades ülistada Jumalat.
Üldlaul nr. 491