Su rahust laulab sügav taevasina, mu ümber kastepärleis särav aas [:ja maa, kus katteks päikse kuldne lina ning tuules kohav mets ja laas.:]

Ma läbi tuule laulu, metsa müha võin kuulda, Looja, Sinu hüüdvat häält. [:Su kutse üllas, võimas, suur ja püha, see rahu toob, kaob patt mu teelt.:]

Su rahu kuninglik nüüd minu üle ja õnne hõiskavat täis tuksuv rind. [:Su avaras ja hellas Isasüles on varju leidnud nüüd mu hing.:]