Keset õhtuvaikust seisan, ümber haljas metsapiir. [:Kaugel sinitaeva serval punamas veel ehakiir.:]
Vaikinud on metsa müha, sügav rahu ümbruses. [:Õhtutund nii haarav, püha, loodus nagu palvuses.:]
Vägev Looja, Sinu ette kogu loodus kummardab. [:Vägev Looja, Sinu kätte palves end ka usaldan.:]
