Õhtul mere lainesülle vajub päike iluga. Saabuv öö toob rahu mulle, viib kõik mured endaga. Maisest madalusest ära mõte tõuseb kõrgemal’. Tasa räägib tähesära: kodu jälle ligemal!

Väsind laevnik udus püüab koduranda silmata. Nähes seda, rõõmsalt hüüab: "Tere, minu isamaa!" Nõnda maises tormis, tuules igavikukallast ma otsin, kuni hüüdu kuulen: "Oled koju jõudnud sa!"

Igatsedes puhkust ootab tõe eest ustav võitleja. Usus võib ta kindlalt loota võitu oma Päästjaga. Iga päev viib ligemale võidupäeva koidule. Kuulub au siis Jumalale, ülistus Ta nimele.