Mind ära jäta ööseks siia, kui Sa viid teised õhtule! Kui kiired heldivad siit võtad ja armulilled kinni katad, teed tühjaks oma suure maa, viid kallimatest kallima, siis ära unusta mind siia, kui Sa viid teised õhtule!

Mind ära jäta ööseks siia, kui Sa viid päikse õhtule! Kui linnuteelt kõik tähed korjad ja aastaarvud ära varjad ning enne veel, kui südaöö, on varjul Sinu kätetöö, siis ära unusta mind siia, kui Sa viid päikse õhtule!

Ma kardan jääda ööseks siia, kui Sa viid kõik kord õhtule. Ma ülespoole käsi tõstan ja mulda silmaveega kastan — kui tähti, lilli korjad Sa, pean õhtule ka ruttama. Ma kardan jääda ööseks siia, kui Sa viid kõik kord õhtule.