Koit pärast pimedust, palk pärast tööd. Jõud pärast viletsust, päev pärast ööd. Rõõm pärast pisaraid ja jäädav hea — oo, et ma saaksin ju maitsta neid pea.
Au pärast alandust valmis on seal; rõõm pärast kurvastust õndsate maal. Õnn pärast õhkamist ootab meid ees Issanda juures seal — Ta trooni ees.
Teiselpool surmaööd — mis on kõik seal! Armastus taevase aujärje peal! Kroon ehib võitlejaid — õndsus on see! Millal kord taevasse siit jõuame?
Üldlaul nr. 510