Ma tean üht ust, mis lahti on — see lahti ööd ja päevad! Vaid neile tuleb jäädav õnn, kes sellest sisse lä’evad.
Kordus: Küll suur on armu sügavus, et see ka lahti minu ees! Mu ees, mu ees, on lahti minu ees!
Ta lahti seisab kõigile — see olgu meile teada — nii vaesele kui rikkale, kes tahab õndsaks saada.
Oh, rutta, hing, nüüd on veel maad, veel armuuks on valla! Kui risti kannad — krooni saad ja puhta usukulla!
Üldlaul nr. 527