Me elu on kui suvepäev, kus valgust, varje küll. Ja siiski kõige pikem päev kaob tuulekiirusel.

Kordus: Kiirelt päike vaob, armuaeg käest kaob. [:Mis õitseb päeval, närtsib enne õhtut veel.:] See elu, ehk küll üürike, on kallis külviaeg — on sinule ja minule ka ainus armuaeg.

Sa alga peale aegsasti ja tööta hoolega. Pea tuleb öö, kus midagi ei ükski teha saa.