On palju maa peal teid,
mis loogeldes viivad eemal’ meid
maailma Loojast, meie Isast taevasest,
tuhandeid on neid teid.

Sind pilgas pimedus
on kuskil verstapostil ootamas.
Seal jalgu kõlgutades küüsi närib ta:
kas ometi ei tule juba sa.

On üksainus tee, mis võib tuua rahu, rõõmu!
On üksainus siht, mida mööda minnes eal ei eksi sa.

Üks rist on sellel teel,
sel ristil Jeesus suri sinu eest,
sa oma patud sinna alla aseta,
siis edasi võid minna rahuga.

Seal kõnnid valges rüüs
Ja Isa käed sind kõiges hoiavad,
nad kõigist raskustest sind läbi kannavad,
Jumala, su Isa, hellad käed.

On üksainus tee, mis võib tuua rahu, rõõmu!
On üksainus siht, mida mööda minnes eal ei eksi sa.

On palju maa peal teid,
mis loogeldes viivad eemal’ meid
maailma Loojast, meie Isast taevasest,
tuhandeid on neid teid.