Oo, arm võrratu, kui kaunis see,
mind päästis õnnetut!
Kord kaotasin, kuid leidsin taas,
olin pime, kuid nüüd ma näen.

Arm kartust mulle õpetas
ja arm sellest vabastas.
Kui esmakordselt ilmus Ta,
mul kallis oli see.

Läbi paljude hädaohtude
ja murede sellel maal,
viib Isa arm mind eluteel
ja lõpuks koju siit.

Me oleme seal siis lõputult
kui päike särades.
Ei tule puudus ajast seal,
lauldes kiitust Jumalal.