„Ärge mõistke kohut.“ Mida tahtis Jeesus sellega öelda?

Nagu enamikku piiblisalmidest, võib ka Matteuse 7:1 valesti lugeda ja moonutada. Mõned on leidnud, et salmi tuleb võtta sõna-sõnalt. Sel juhul ei tohi kristlane kunagi teise inimese kohta arvamust avaldada. Seega antakse nõu olla muretu ja tolerantne ning lubada kõigil olla see, kes ta tahab olla. Väidetakse, et armastus ja ühtsus on see, mida meilt oodatakse. Ärge mõistke kohut mitte kellegi üle mitte millegi pärast. Selline tõlgendus on üsna populaarne kõikelubavas kultuuris ja isegi kõikelubavates kirikutes.

Kuigi see õpetus võib tunduda mugava ja kristlikuna, ei ole see kindlasti piibellik. Näiteks kui loeme Matteuse 7:6, siis leiame, et me ei tohi anda koertele seda, mis on püha, ega heita pärleid sigade ette. Kuidas saame seda salmi järgida ilma otsustusvõimet kasutamata (kohut mõistmata)? Selge see, et me ei saagi. Neis kuues salmis ütleb Jeesus meile, et me ei mõistaks kohut (salm 1) ja et me mõistaks kohut (salm 6).

Peale selle käsib Ta meil hoiduda valeprohvetitest (salm 15) ja hinnata vilja (salmid 19 ja 20). Ja erinevates paikades Pauluse ja Johannese kirjades on öeldud, et me ei tohi olla osaduses nendega, kes on äärmiselt ebamoraalsed.

Mida me selle kõigega peale hakkame? Me ei tohi kohut mõista, kuid samuti peame kohut mõistma.

Kohtuotsus, millest meil palutakse loobuda, on hukkamõistev kohtuotsus. Me ei tohi teha lõplikke otsuseid kellegi üle; me ei tohi mõista kohut nende motiivide üle ega rääkida nii, nagu teaksime nende tegelikku iseloomu või Jumala lõplikku otsust nende elu kohta.

Teisest küljest on meil kindlasti kästud erinevalt suhtuda (väliste tegude põhjal) neisse, kes on jultunult ja avalikult Jumala vastu mässumeelsed. Selle alusel soovitas Paulus korintlastel mitte sallida mehe kooselu oma võõrasemaga (1Kr 5:1–5).

Issand, aita mind täna, et mul oleks jõudu teha vahet vajalikul erinevalt suhtumisel ja õigusvastasel kohtumõistmisel.