Kas see tähendab, et kristlasena pean ma raha andma igale joodikule, kes seda minult palub? Kas see tähendab, et kristlasest pankur ei tohi kunagi keelduda laenu andmast isegi petisele?

Nagu need Jeesuse õpetused, mida me paaril möödunud päeval uurisime, tundub ka see naeruväärne, kui seda võtta sõna-sõnalt.

Meie Issand ei julgusta siin soodustama petmist ja joomist. Kuid me kõik peame selliste inimestega kokku puutuma, nii et uurigem lähemalt, mida Jeesus siin öelda tahab ning mida tähendab kellegi aitamine.

Mulle meenub aeg, mil ma olin noorempastor ühes San Francisco adventkoguduses. Ma märkasin, et meie kirikusse tuli tohutul hulgal kerjuseid almust paluma. Enamik neist ei tulnud paluma raha ega alkoholi, vaid rääkisid, et neil on naine ja kolm last ning nad vajavad toitu, et neid ülal pidada.

Me tahtsime koos vanempastoriga jääda Jeesusele ustavaks ja neid inimesi tõesti ka aidata. Kuid me polnud sugugi kindlad, et saame neid aidata, kui anname neile raha, mille eest nad õlut ostavad.

Me leidsime lahenduse: tegime kohaliku toidupoega kokkuleppe, et anname abivajajale oma visiitkaardi, kuhu kirjutame sõnad „piim, leib ja puuvili“ ning paneme sellele oma allkirja. Kui siis abivajaja annab selles poes meie kaardi, annab toidupoe müüja talle kotitäie toiduaineid ja saadab meile arve.

Huvitav on see, et enamik neist visiitkaartidest ei jõudnudki poeni, kuna inimesed ei tahtnud süüa. Aga see taktika aitas meil olla ustav Jeesusele ning samas aidata neid, kes tõesti abi vajasid.

Jeesus tahab, et me aitaksime neid, kes on tõepoolest hädas. On oluline, et me neid (kahtlusest hoolimata) usaldame ega sulge oma ust tegelike abivajajate ees. Kuid see on valdkond, kus peame olema tasased nagu tuvid ja arukad nagu maod.

Andmine avab meie südame ja aitab saada heldeks ning mitte olla isekas. Selle käigus muudetakse meid üha enam Jeesuse sarnaseks.