Pööra teine põsk. Pole just kerge, kui sind on ühele põsele juba löödud. Juutide jaoks oli löök vastu nägu suurimaks solvanguks. Ja nüüd käsib Jeesus ette pöörata ka teise põse! See on võimatu!

Kas pean kohe ette pöörama ka teise põse, kui mõni joodik või hullumeelne mind lööb vastu põske? Kui see täpselt nii oleks, siis tunduksid meie Issanda õpetused üpris naeruväärsena.

Mida Ta siis propageerib? Peame veelkord mõtlema kontekstile ja kellele Ta rääkis.

Osaliselt rääkis ta kirjatundjate ja variseride viisidest. Rabiinliku traditsiooni kohaselt oli igal inimesel õigus kätte maksta vastavalt seadusele „silm silma vastu...“. Iga inimene võis olla süüdistaja, kohtunik ja kohtuotsuse täideviija. Jumala seadust kasutati kättemaksu õigustamiseks, sest Vana Testamenti loeti ühekülgselt. Seega räägib Jeesus nende legalistlikust enda õigustamisest.

Kuid Jeesus räägib ka oma järgijaile, kelle õigus pidi ületama juudi vaimulike juhtide oma. Matteuse 5:39 öeldud lausega ütleb Ta pigem selle kohta, mida me ei tohi teha, kui seda, mida peame tegema. Teise põse keeramine sümboliseerib taevakuningriigi kodanikke iseloomustavat kättemaksust loobumise, alandlikkuse ja leebuse vaimu.

Matteuse 5:39–41 toodud kolmes näites räägib Jeesus meile sellest, et peame iseenesele surema. Ta tahab muuta nii meie sisemise kui välise olemuse. Hetkel, mil mind lüüakse, tahan ma kätte maksta. See on see, mille pärast Jeesus muretseb. Ta ütleb meile, et me peame sellest meelsusest lahti saama. Me peame surema iseendale ja oma uhkusele. Peame õppima olema nagu Jeesus, kes talus isiklikku solvamist ilma samaga tasumata. Me peame jätma kättemaksu Jumala hooleks.

Selleks vajame armu.