Jeesusel oli kombeks vaadata enda ümber toimuvat, märgata seal õpetlikku ja jagada neid õpetlikke lugusid oma kuulajatega. Üks nendest lugudest oli kümnest neitsist, kellest viis olid rumalad ja viis arukad. Tegemist oli pruutneitsitega, kes ootasid peigmehe saabumist, käes tõrvikulaadsed õlilambid. Rumalad neitsid erinesid arukatest selle poolest, et neil polnud küllaldaselt õli tagavaraks kaasas. Kui peigmees tuli oodatust hiljem, hakkasid nende lambid juba kustuma ja nad ei saanudki pidulikust rongkäigust ega hilisemast pulmapeost osa võtta.

Jeesus võrdles pruutneitsite pulmapeo-ootust taevariigi tulekuga. Mitte kõik, kes Jumala riiki jõuda tahavad, ei suhtu sellesse piisava tõsidusega. Pealtnäha teevad nad kõike, mida üks usklik tegema peab, aga nad püüavad hakkama saada miinimumiga. See aga ei ole küllaldane. Kui neid tabavad ootamatused ja katsumused, ei jää nende usk püsima.

Nad ei ole oma usku harjutanud ja treeninud, vaid on toetunud pigem oma tugevamatele usukaaslastele. Ka kriisiolukorras pöörduvad nad kõigepealt abi otsides nende poole, kuid sel hetkel peab igaüks ise Jumala ees seisma. Kuigi koguduse osadusel ja ühisel teekäimisel on oma positiivne mõju, ei saa lõpuks mitte keegi teise vaimulikke puudujääke korvata.

Jumala armastav kutse taevasele pulmapeole oli kõlanud kõigile. Kogu pruutneitsite grupp oli selle rõõmsalt ka vastu võtnud. Ometi oli osa neist küll jumalakartuse näoga, aga salanud selle väge. Jumala teemad käisid nende elust läbi vaid möödaminnes, nad olid rohkem enesearmastajad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad (2Tm 3:2–5).

Paulus soovitab Timoteosel selliseid vältida. Miks nii? Küllap selle­pärast, et sellised inimesed näevad oma ebaõnnestumiste põhjustajatena just neid, kes on küll nende kõrval seisnud ja ka neile head nõu andnud, aga kelle võimuses pole siiski olnud neid otsustavatel hetkedel päriselt Jumala riiki talutada ja nende võitlusi lõpuni võidelda.

Armas Jumal, aita meil olla arukad ja valmis Sinu tulekuks, hoides oma usku tugevana, nagu arukad neitsid varusid õli. Juhi meid elama Sinu armastuses ja tõsiseltvõetavalt, et võiksime olla valmis vastu võtma Sinu kutset taevasele pulmapeole.

Hele Kulp