Aastaid tagasi läks eksperimentaalne allveelaev USA idaranniku lähedal kummuli ja vajus koos meeskonnaga põhja. Kohe alustati päästetöödega. Lõpuks püüdsid lokaatorid kinni morsekoodi, mida toksisid ellujäänud kummuli läinud allveelaeva seest. Nende sõnum kõmas aeglaselt vastu uppunud laeva kesta: „K-a-s o-n l-o-o-t-u-s-t?”

Kas pole see kogu maailma kollektiivne küsimus? „Kas on lootust?” Sa võid kuulda morsekoodi toksimist ajakirjanike pakilistest ja protestivatest küsimustest presidendile või peaministrile, kes seisab mikrofonide ees, et teha järjekordse riikliku kriisi ajal järjekordne avaldus. „Kas on lootust?” Sa kuuled seda toksimist pealkirjadest finantsveebilehtedel, mis jälgivad 24/7 rahaliste kõikumiste tõetruusid üksikasju majanduslikes kollapsites, mis nüüd tunduvad lõpututena. „Kas on lootust?” Uudiste videokaamerad suumivad pommitamise üle elanud inimeste ahastuses ja ärevaid nägusid, reporterid uurivad ohvrite hämmastunud reaktsiooni mõttetus tragöödias – „Kas on lootust?” Seisa hauaserval kössitavate leinajate hulgas ja sa kuuled nende summutatud nuuksetest: „Kas on lootust?”

Miks? Sest lootus on inimese ellujäämise vahend, sellepärast. Sellest võiks väga hästi moodustada vanasõna: „Kui puudub lootus, hukkuvad inimesed.”

Mis siis on valitute lootus? Lootus, mis võib selle põlvkonna veel päästa? „Üks kõige pühalikumaid ja ometi aulisemaid Piiblis ilmutatud tõdesid on Jeesuse teine tulek, et lõpetada suur lunastustöö. Jumala palveränduritele, kes on jäetud nii kauaks surma varju ja valdustesse, on antud Tema ilmumise tõotuses kallis, rõõmustav lootus, et Tema, kes on „ülestõusmine ja elu”, toob väljaaetud koju tagasi. Teise tuleku õpetus on Pühakirja peateema.” („Maranatha”, lk 13, kaldkiri lisatud)

See peateema on seesama sõnum, mida sinu ja minu maailm just praegu hädasti vajab. Mingem siis täna välja lootusega – lootusega, nagu see on Jeesuses –, mis on tõepoolest „õnnis”!