Hr ja pr Meyer elasid talus. Meyerid aretasid erilist lambasorti, mis on Lõuna-Aafrikas haruldane. Hr Meyeri kõrvaltalus elas ta vend oma perega. Need majapidamised asusid umbes kolmsada kilomeetrit lähimast raamatulaost ning selles piirkonnas ei töötanud regulaarselt ükski kirjandusevangelist.

See teine pr Meyer saatis teele infokaardi, millega palus rohkem teavet "Piiblilugude" ja teiste raamatute kohta. Juhtus nii, et kaks kirjandusevangelisti, Chris ja ta sõber, töötasid parajasti nädala selles piirkonnas, ning nad tahtsid ka selle kaardi saatjat külastada. Kaardil oli telefoninumber. Nad otsustasid pr Meyerile helistada ja kohtumise kokku leppida, enne kui talu poole teele asusid.

Pr Meyeril oli hea meel nendega kohtumist kokku leppida, kuid talle sobis vaid kell kolm pärastlõunal, sest ta pidi ära käima ning ei jõudnud varem tagasi. Hommiku jooksul õnnestus Chrisil ning ta sõbral leppida kokku mõned teised kohtumised linnas, mis polnud Meyerite elamisest kaugel. Osad nendest kohtumistest olid selleks samaks hommikuks. Nad otsustasid, et kuna nad niikuinii selles suunas sõidavad, vaatavad nad juba järele, kus Meyerite talu asub, et mitte pärastlõunal aega raisata.

Teel uurisid nad: "Kus Meyerid elavad?" Ning mitmed inimesed andsid neile juhiseid. Lõpuks leidsid nad talu üles. Nad märkasid, et mees oli kodus, ning otsustasid tallu sisse sõita ning hr Meyeriga kohtuda. Hr Meyer oli väga sõbralik ning kui ta kuulis nende asjaajamise põhjust, kutsus ta mehed südamlikult sisse. Nad jõudsid vaevalt sisse, kui pr Meyer välja ilmus. Kell oli alles kümme hommikul. Ilma lisakommentaarideta võtsid mehed raamatud välja ning esitlesid neid nagu ikka. Meyerid olid väga huvitatud ning ostsid "Piiblilood", "Minu piiblisõbrad" ja mõned raamatud veel.

Chris kirjutas saadud sularaha eest välja tšeki, nad palvetasid koos perega ning just enne lahkumist uurisid, kes kõrvaltalus elab. Alles siis said nad teada, et olid just valedele Meyeritele raamatuid müünud. Õiged Meyerid, kellega neil oli kella kolmene kokkusaamine, elasid kõrvalmajas. Võibolla oli see Issanda viis teha nii, et ka need inimesed tõega kokku puutuksid? Nad läksid hiljem samal päeval ka naabrite juurde ning müüsid ka seal hulganisti raamatuid.

Kontroll on Jumala käes. Temal on kontroll ka kohtumiste üle. Ta võib kasutada mõnd arusaamatust ning muuta selle millekski imeliseks. Ta võib kasutada valesid aadresse ning muuta need õigeteks kohtadeks, kus Tema soovib, et kirjandusevangelist sellel ajahetkel oleks – ning Tema ajastus on alati õige. Selline oli Meyerite lugu. Jumal tahtis, et mõlemad pered sel päeval need raamatud saaksid.

Me ei tea, mis Meyeritest pärast seda külastust sai, kuid usume, et peagi on see päev, mil Meyerid ja paljud teised kliendid on valmis kohtuma Jeesusega siis, kui Ta tuleb oma lapsi koju viima.