Kristuse võidukas sissesõit Jeruusalemma leidis aset kõige kaunimal aastaajal. Õlimägi oli kaetud rohelise vaibaga; salud haljendasid. Paljud inimesed olid ümberkaudsetest maakondadest tulnud pühadeks Jeruusalemma igatsusega näha Jeesust. Päästja tipp-ime – Laatsaruse surnuist äratamine – avaldas inimestele imepärast mõju ning Jeesuse peatuspaika kogunes suur, vaimustatud rahvahulk.

Päev oli peaaegu õhtus, kui Jeesus saatis jüngrid Betfage külla. … Esimest korda oma teenimistöö aastate jooksul nõustus Kristus ratsa sõitma. Jüngrid tõlgitsesid Tema nõusolekut märgina, et nüüd kinnitab Ta oma kuningliku võimu ja autoriteedi ning asub Taaveti troonile. Rõõmsalt läksid nad korraldust täitma. Nad leidsid sälu, nagu Jeesus oli öelnud. …

Kui Jeesus looma selga istus, täitsid õhku ülistusja võiduhüüded. … Väliselt ei olnud Tal üll mingit kuninglikku märki. Tal polnud seljas valitsejakuube, Talle ei järgnenud relvakandjate rivid. Selle asemel ümbritses Teda ülimalt vaimustunud rahvahulk. Rahvas ei suutnud rõõmuootust südames varjul hoida. …

Hõisked kaikusid vastu mägedelt ja orgudest.

“Hoosianna Taaveti Pojale! … Hoosianna kõrgustes!” “Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!” … Nägijaks tehtud pimedad … on esimesed selle imeväärse rongkäigu eesotsas. … Surnuist üles äratatu juhib ratsut, millel istub Issand. Kurdid ja tummad, kelle kõrvad on avatud ja keelepaelad valla päästetud, laulavad hoosiannasid kõige valjemalt. Endised vigased ruttavad nüüd erksa sammu ja rõõmsa südamega õhinaimalt palmioksi murdma ja neid austuse märgiks vägeva Tervendaja jalge ette teele seadma. Pidalitõbine, kes kord kuulis preestrilt kardetud sõna “roojane”, on samuti kohal. Lesed ja orvud jutustavad Jeesuse imelistest tegudest. Surnuist üles äratatud on kohal. Inimeste keeled, keda Saatana vägi oli kord halvanud, rõkatavad rõõmulaulu. … Ja kurjast vaimust vaevatu, kelle huultelt enam ei kisu sõnu välja Saatana vägi, on seal. … Õlimäe harjal rongkäik peatub. – Käsikiri 128, 1899.