Ma tahaksin jagada ühte kirja, mille sain ühelt naiselt USAs: „Armas pastor Nelson. Umbes viis aastat tagasi suri veel üks minu lähedane sõber aidsi. Tema nimi oli Jack ja ta suri 34-aastaselt. Jack ristiti adventkogudusse umbes 15 kuud enne surma ja ma teadsin teda peamiselt iganädalastelt palvekoosolekutelt. Jack oli saanud HIV nakkuse mitu aastat enne kogudusega liitumist. … Ta ei teadnud, et tal on HIV enne, kui jäi kopsupõletikku. Ta elas kopsupõletiku üle, kohtus naabritega, kes olid adventistid, ja tuli nende abil tõe juurde. Kahjuks ei suutnud mõned koguduseliikmed Jacki omaks võtta, sest tal oli aids. Mõned ei tulnud isegi kirikusse ega palvekoosolekule sellepärast, et tema oli seal, ja nemad kartsid saada aidsi õhu kaudu või temaga ühes ruumis istumisest. Minu endine pastor … püüdis tõsiselt neid inimesi harida, kuid nad ei tahtnud seda kuulda. Kui pastor … veetis haiglas Jacki juures aega iga päev kuni tema surmani [tubli, pastor!], võisid nad öelda midagi niisugust: „Loodetavasti ei saa meie pastor haiglast aidsi ega tule siis meid kõiki nakatama!” Kuidas pidid küll inglid nutma, nähes, kui kõva südamega on isegi need, kes nimetavad end kristlaseks! Tänu Jumalale, Jack jäi lõpuni ustavaks ning tal oli armastuse ja andestamise meelsus isegi nende liikmete suhtes, kes teda vältisid. Jack teadis, kui väga Jeesus teda armastas, ja sellest piisas.”

Aga kas tõesti? Kas piisab teadmisest, et Jeesus armastab mind, kuna Piibel õpetab nii? Ilmselt Jeesuse jaoks ei piisa, kui maailm teab Tema armastusest. Ilmselt piisab Tema jaoks ainult sellest, kui maailm tunneb ka meie armastust. „Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” (Jh 13:35)

Kas ma võin esitada piinliku küsimuse? Kas võib olla nii, et oma ülevoolavuses aidata maailmal meeles pidada neljandat käsku, oleme unustanud meeles pidada üheteistkümnendat? Kas sel ajal kui oleme kümnele käsule kuuletumise esirinnas, oleme sõnakuulmatud üheteistkümnendale? Pole vaja olla teoloog ega sotsioloog, märkamaks, et inimkond tänapäeval ei tunne suurt vajadust kümne käsu järele. Kuid üle kogu maailma janunevad Jacki-taolised inimesed üheteistkümnenda käsu järele. Kui Jumal võidab nende mõistuse, peame meie võitma nende südame. Sest seda see valitute armastus tähendabki.