Üks tudengist kirjandusevangelist Hispaaniast saatis meile tänase kogemuse. Ta jutustab sellest, kuidas Issand annab võimalusi tunnistamiseks ning kuidas Ta inimeste südant puudutab.

"Menorca kampaania alguses püstitasin endale eesmärgi. Vaatamata sellele, et nägin, kuidas Issand oli mind minevikus õnnistanud, olin hirmul ja tundsin end jõuetuna.

Paar päeva olid möödas ning olin müünud vähe. Hakkasin juba muretsema, sest meie aeg oli piiratud ja eesmärk tundus ikka veel nii kauge. Sellest hoolimata jätkasin tööd, uskudes, et kuskil ees ootab mind mõni õnnistus.

Suundusin pagariäri poole, mida olin ka eelmisel aastal külastanud. Omanikule tookord raamatud meeldisid, kuid rahaliste raskuste tõttu jättis ta need ostmata. Lootuses, et asjad nüüd edenenud on, läksin temaga uuesti kohtuma.

Just siis, kui ma uksest sisse astusin, tundsin, kuidas mulle klimp kurku kerkis, ning ei suutnud peaaegu rääkida. Palusin, et Issand mind aitaks ning esitlesin leti ääres pagari naisele raamatuid nii hästi, kui suutsin. Mida enam ma rääkisin, seda kindlamaks ma taas muutusin ning suutsin jälle selgelt rääkida.

Naine väljendas huvi, kuid ei tahtnud otsustada, ilma et oleks enne oma abikaasaga nõu pidanud. Mees tundis mu kohe ära ja tervitas mind rõõmsameelselt. Siis ütles ta aga, et raamatute ostmine oleks keeruline, sest tal oli plaan sel aastal oma äri laiendada ning see oli väga kulukas.

Ta eitav vastus ei heidutanud mind. Näitasin talle, kui kasulikud need raamatud tema ja ta pere jaoks oleksid. Ta ei muutnud ikka veel oma meelt. Olin kindel, et Jumal oli mind sellesse kohta ja nende inimeste juurde juhtinud, nii et vestlesin nendega edasi muudel teemadel.

Ta rääkis, et luges parajasti raamatut, mida oli hästi raske mõista. Pärisin talt raamatu pealkirja kohta ning ta teatas, et see oli Piibel. Olin väga üllatunud, kuid samas ka väga rõõmus. Rääkisime Piiblist ja õnnistustest, mida ta selle lugemisest saab. Aeg oli juba hiline ning ma hakkasin just lahkuma, kui ta küsis: "Kui palju te ütlesitegi, et need raamatud maksavad? Kuidas ma nende eest maksta saaksin?" Ta ostiski raamatud ära!

Enne, kui lahkusin, küsisin, kas võin nendega palvetada. Ta vaatas mulle üllatunult otsa ja ütles: "Aga poes on alati kiire." Ma vastasin: "Siin pole praegu kedagi ja see võtab vaid mõne hetke." Palvetasime ning sel ajal ei tulnud keegi poodi. Neil oli mõlemal hea meel ning nad kutsusid mind neid taas külastama.

Kui imelise õppetunni Issand mulle sel pärastlõunal andis! On keegi, kes on meie lähedal ning takistab meid tegemast seda, mida Jumal soovib, et me teeksime. Ta asetab meie teele kõiksuguseid takistusi. Meie usk peab neist takistustest üle saama."

Täna palvetame kirjandusevangelistide pärast Hispaanias, kes viivad ustavalt Jumala sõna inimesteni. Tajugu igaüks neist Püha Vaimu juhtimist oma elus.