Jaques Wang-Kel, tšaadlane, kes õpib Kamerunis, jutustas järgmise kogemuse. Kõik sai alguse sellest, et ta ühel suvevaheajal Tšaadis töötas. Sel ajal oli Tšaad veel puutumata piirkond ning Jaques'il lasus koorem oma kaasmaalastele evangeeliumi kuulutada. Kui Jaques sellest kogemusest rääkis, ütles ta: "Kuigi ma teadsin, et pidin pärast suve lõppu taas kooli tagasi pöörduma, teadsin, et mu müüdud raamatud jätkavad oma tööd."

Ta jutustas järgmise loo: Ahmed Goyoa, noor muslim Tšaadi põhjaosast töötas ühes koolis Lõuna-Tšaadis, kui sõda valla pääses. Maa jagati kaheks ning muslimina oli Ahmed tõsises ohus. Kõik, keda kahtlustati muslim-olemises, lasti lõunapool kohapeal maha. Õnneks oli Ahmed saanud sõbraks kristlasest kooliõpetajaga, kes peitis ta sellel segasel ajal oma kodus väikesesse kappi.

Ahmed, kes oli sellest järsku peale surutud piiratud elust tüdinud, päris, kas ta saaks midagi lugeda. Perekond andis talle natuke kristlikku kirjandust. Selle hulgas oli raamat, mis kirjeldas noore mehe lugu, kes leidis Jeesuse Kristuse. Mõnda aega tundis Ahmed, et ta elus oli midagi puudu, ning, Püha Vaimu poolt juhituna, otsustas ta raamatust tuttava noore mehe eeskuju järgida ja oma südame Kristusele anda.

Mõne aja pärast, kui poliitiline kliima oli stabiliseerunud ja Ahmed võis peidust välja tulla, hakkas ta otsima lisavalgust, mis aitaks tal kristlikult kasvada. Ta käis erinevates kirikutes ning külastas raamatupoode, otsides kristlikku kirjandust. Siis leidis Ahmed ühel päeval Sahri linnas raamatu. Selle pealkiri oli "L'Espoir de l'Afrique" ("Parema Aafrika nimel"), ja see oli trükitud Adventistide Aafrika Keskkirjastuse poolt. Just selles linnas oli Jaques enam kui aasta eest raamatuid müünud.

Ahmed luges oma uut raamatut suure huviga ning leidis sealt hingamispäeva tõe. Ta küsitles mitme erineva koguduse pastoreid, uurides, miks nad hingamispäeva ei pidanud, kuid sai vaid põiklevaid ja ebarahuldavaid vastuseid. Mõni aeg hiljem rääkis üks ta sõpradest talle uuest pastorist lähedalasuvas linnas, kes korraldas hingamispäeva pidavat gruppi. Ahmed leidis nad üles ning ristiti peagi sellesse uude seitsmenda päeva adventistide gruppi.

Ta oli väga õnnelik oma taasleitud usu üle ning soovis kogu oma elu evangeeliumi levitamisele pühendada. Nii läks ta Adventistide Seminari Nanga Ebokos, Kamerunis, makstes oma õpingute eest rahaga, mida sai suviti Jumala raamatuid müües. Pärast õpingute lõpetamist kutsuti ta pastorina tööle Kameruni põhjaossa.

Seeme, mille Jaques Wang-Kel külvas, kandis ka vilja. Issanda Sõna ei tule kunagi Ta juurde tühjalt tagasi. Kui me aegade lõppu jõuame, vaatame tagasi ja ütleme: "Miks, miks me ometi ei levitanud rohkem raamatuid, ajakirju ja brošüüre nagu sügisesi lehti?" Kuid siis on juba liiga hilja, et Meistri heaks tööd teha.