Huvitav mõte! Patune Aadam on patuta Kristuse eeltähendus? Kuidas nii? Millest Paulus küll räägib?

Üks võimalus selle küsimuse kallale asumiseks on küsida endalt, mis on kõige tähtsamad sündmused inimkonna ajaloos. Mida vastaksid sina? Kas on see ratta leiutamine? Tule avastamine? Trükikunsti leiutamine? Arvuti areng? Aatomijõudude katsetamine?

Need on kõik tähtsad asjad, kuid Pauluse vaatenurgast lähtudes kahvatuvad nad kahe sündmuse ees, mis on ära toodud Kirjas roomlastele 5. peatükis, nimelt – inimsoo langus Aadama läbi ja lunastamine Kristuse läbi. Aadama ja Kristuse tegude tähtsus puudutab igat inimest, kes on kunagi elanud. Aadam on Kristuse eeltähendus selles mõttes, et mõlema teod mõjutasid kogu inimkonda. Nad esindavad kahte erinevat eluviisi. John Brunt märgib meie suhet Aadamasse ja Kristusesse järgmiselt:

Aadam Kristus

Patt tuli tema läbi (s. 12) Tema läbi tuleb Jumala arm (s. 15)

Selle üleastumise tõttu

surid paljud (s.15)

Ta toob hukkamõistu (s.16) Ta toob õigeksmõistmise (s.16)

Tema läbi valitseb surm (s.17) Tema läbi saame valida elu (s.17)

Ta toob hukkamõistu kõigele (s.18) Ta toob õigeksmõistu kõigele (s.18)

Tema sõnakuulmatuse läbi said Tema sõnakuulelikkuse läbi

inimestest patused (s. 19) saavad paljud õigeks (s. 19)

Lõigus Rm 5:12–21 kirjutab Paulus tegelikult kahest eluviisist – Aadama teest ja Kristuse teest. Veelgi enam, kogu Kirja roomlastele kontekstis – rõhutades usku – näitab ta, et kõik inimesed teevad valiku, kas käia Aadama või Kristuse järgi. Lõpuks jääb iga inimene kas Aadamaga patusesse ellu selle kuulsusetu lõpuni või ühineb usu läbi Kristusega ja saab nii õigeksmõistmise kui ka igavese elu.