Pime mees Bartimeus istus uue ja vana Jeeriko vahelise tee ääres. Kui ta kuulis, kuidas erutatud rahvahulk temast mööduma hakkab, oli ta kindel, et tulemas on Jeesus. Meister oli mitmed terveks teinud ja nii mõnedki katsetasid oma kõndimise, hüppamise ja jooksmise võimet sellest saadik, kui Jeesus nende jalad korda oli teinud. Mõned viibutasid oma varem kasutult rippunud kätega. Teised vaatasid siia-sinna, katsetades hiljuti saadud nägemisvõimet. Ja mõned tundsid esmakordselt rõõmu Jeesuse imelise hääle kuulmisest. Polnud ime, et nad olid õnnelikud!

Keegi kinnitaski Bartimeusele, et see, kes tuleb, on Jeesus Naatsaretist. Ta kõrvad olid terava kuulmisega, kuna ta midagi ei näinud. “Ja ta hüüdis: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”” (Lk 18:38). Rahvahulk püüdis teda sundida vaikima, kuna väljendil “Taaveti Poeg” oli, viidates iidsele Juuda perekonnale, poliitiline tähendus, ning see oleks võinud roomlaste viha nende peale tõmmata. “Tema aga karjus veelgi enam: “Taaveti Poeg, halasta minu peale!”” (salm 39). Kas teid on püütud kunagi sundida vaikima? Mind mõnikord on. Kui teil aga on südames igatsus Jumala õnnistuse järele, siis ärge laske kellelgi ennast vaikima sundida. Hüüdke nagu see pime mees, veelgi enam: “Jeesus, halasta mu peale!”

Jeesus jäi seisma ja kogu rahvahulk koos temaga, ning lasi pimeda mehe enda juurde tuua. Kui Bartimeus Temani jõudis, küsis Jeesus: ““Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Tema aga ütles: “Issand, et ma jälle näeksin!” Ja Jeesus ütles talle: “Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!” Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades” (salmid 41-43). Bartimeus ei saanud mitte ainult nägemist tagasi, vaid tema ja kõik pealtnägijad ülistasid ka Jumalat.

Hüüdkem Jeesust, tervendajat, õnnistajat, Päästjat, Jumala Poega, ja Tema kuuleb meie palveid. Tänapäeval ei näe me palju füüsilisi tervendamisi, sest Jeesus ütleb: “Sulle piisab minu armust” (2Kr 12:9). Kuid sellest hoolimata on meile kõigile läbi püsiva usupalve alati tagatud vaimulik tervenemine muredest ja raskustest, mis meie ette kerkivad.

H. M. S. Richards, Jr.