Tänast salmi lugedes tuleb pähe mitu mõtet. Esiteks, lunastus ise on selge armuand. Loomulikult ei ole selles midagi uut neile, kes on jälginud Pauluse mõttearendust läbi Kirja roomlastele kuni siiani. Rm 1:18–3:20 näitas ta meile, miks see pidi olema lihtsalt and: sest patused ei saanud mingilgi moel seda ära teenida. Siis Rm 3:21 ja 5:21 esitab ja laiendab ta seda armulist andi ennast. Ja nüüd, 6. peatükis on ta peegeldanud selle mõju inimeludele, rääkides, et need, kes on selle anni vastu võtnud, astuvad uude ellu, kus nende kõrgeimaks igatsuseks on kõndida koos Jumalaga Tema kuningriigi põhimõtetes. Siin, Rm 6:23 ta lihtsalt rõhutab fakti, et need, kes võtavad selle anni vastu ja valivad pühaduse teel kõndimise patutee asemel, elavad koos Jumalaga läbi igaviku.

Siinkohal tuleks märkida, et igavene elu ei ole kristlase jaoks midagi täiesti uut, vaid pigem selle loomulik jätk, mida nad on koos Kristusega maa peal alustanud. Seda väljendab juba Johannes, kes kirjutas, et „kes usub Pojasse, sellel on igavene elu” (Jh 3:36). Ja veel teises kohas tõotas Jeesus: „Kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu” (Jh 5:24).

Osa evangeeliumist on, et kristlastel on igavene elu läbi Jeesus Kristuse juba olemas. Ellen White peegeldab just seda mõtet, kui ta kirjutab, et „elu maal on taevase elu alguseks… See, mida me praegu oleme, meie iseloom ja püha teenistus, on selle eelvari, mis me saame olema” (Kasvatus, lk 307). Ellen White liigub selles lõigus küll juba kaugemale sellest, mida Paulus sõna-sõnalt väljendas. E. White’i mõte on suunatud pigem igavese elu jätkumisele taevas, kuid Pauluse väljendatu on sellega täielikus kooskõlas. Mõlemad nõustuvad kahe tee ja eluvalikute osas, mis juhivad inimesi erinevate lõpptulemusteni. Ning mõlemad on veendunud, kes saavad taevas olema: need, kes on Jumala iseloomu suurepäraste põhimõtetega nii kokku kasvanud, et nad on õnnelikud koos Jumalaga läbi lõpmatute igavikuaegade. Jumal ei sunni kedagi olema see, kes ta tegelikult ei ole.