Teine vaatus – Jumal pühitses seitsmendat päeva.
Kellele ei meeldiks lugu põlevast põõsast? 80-aastane karjus, kelle kannul käis määgiv kari, arvas, et oli juba kõike näinud. Kuid seal kivisel ja viljatul tühermaal on roheline põõsas mähkunud hüplevatesse oranžidesse leekidesse – ja on ikka veel värske ja roheline! Mooses astub sellele segadusse ajavale veidrusele lähemale ja on oma keppi juba ragisevasse mühasse torkamas, kui üks Hääl kõmistab: „Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!” Küsimus: mis muutis selle põleva põõsa pühaks? Vastus: Jumala ligiolek ja au.
Mitu kuud hiljem juhib Mooses – nüüd Iisraeli laste võimas Egiptusest vabastaja – nad tagasi samasse kohta. Ja põleva põõsa Jumal võtaks nagu eluasemeks kaasaskantava loomanahkadest kogudusetelgi, mida nimetati pühamuks. Päeval, mil Iisrael pühitses sisse oma tuliuue „kiriku”, täitis telki nii ere ja plahvatuslik auhiilgus, et isegi Mooses ei saanud pühamusse siseneda. Küsimus: mis muutis selle telgi pühaks? Vastus: Jumala ligiolek ja au.
Seega, kui sama Mooses kirjeldab, kuidas seesama Jumal pühitses aegade alguses seitsmenda päeva hingamispäevaks, kasutab ta sõna „püha” kohta sama heebreakeelset sõnatüve, mida põleva põõsa ja pühamu puhul. 1. Moosese 2:3 võiks olla ka: „Ja Jumal muutis seitsmenda päeva pühaks.” Ingliskeelne piiblitõlge The Message annab seda edasi nii: „Ta tegi sellest püha päeva.” Nii oli aeg loomise ajaloos esimene asi, mille Jumal pühaks kuulutas. Jumal tegi seitsmendast päevast püha päeva.
Mis teeb millegi pühaks? See täitub Jumala ligiolust ja aust. See tähendab, et Jumal ei ole hingamispäeval ainult kohal, vaid Ta on kohal ka hingamispäeva päevas. Mis tõlgendatult tähendab, et seitsmenda päeva hingamispäeval ei ole Jumal inimkonna külaline, vaid inimkond on Jumala külaline! Jumala ligiolu seitsmendas päevas muudab hingamispäeva pühaks ja tervenisti Tema omaks.
Kuidas saab siis keegi tõusta ja ilma kindla vihjeta kogu Pühakirjas väita, et Jumala püha ligiolu on seitsmendalt päevalt eemaldatud ja teisele päevale üle viidud? „See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!”