Connie van der Molen oli enne kirjandusevangelistiks saamist ehitusettevõtja. Connie armastas Issandat ning armastas Tema kirjandusteenistust. Ta jutustas tihti, millist rahuldust ta leidis inimestele Jumalast, päästest ning igavesest elust rääkimisest. Connie oli väga elevil erilise kogemuse pärast ingliga, mille ta ühel päeval sai.

Oli umbes kell kuus õhtul. Connie lähenes ühele neist suurtest majadest, mille ees oli kahe meetri kõrgune värav ja mille ta pidi hoone õuele saamiseks avama. See oli väga jõukas Johannesburgi piirkond Lõuna-Aafrikas, kus tundus, et enamike majade ümber oli terve park. Kaunid aiad. Enamasti, kui väraval kella helistada, ei vaevu inimesed kedagi sisse laskma. Kuidas ometi sinna sisse pääseda? Ta logistas väravat ning see avanes suurema vaevata. Ta jalutas sisse ja lükkas värava kinni, nagu ta selle leidnud oli.

Kindlal sammul astus ta esiukse poole, valmis uksekella helistama. Kuid just siis tõmbas mingi hääl ta tähelepanu. Kaks tigedat koera tormasid täiskiirusel ümber majanurga. Connie teadis, et on hädas. Ta rääkis kähku Issandaga ning palus juhtimist ja kaitset. Jalamaid avanes esiuks. Majaomanik ilmus uksele, üllatunud nägu peas, ning küsis: "Härra, kuidas te väravast sisse saite? See on lukus ning vaid minul on võti."

Connie osutas väravale ning vastas: "Härra, teie maavaldustele pääseb vaid ühte teed pidi – läbi värava. Ma lükkasin väravat ning see avanes. Nii saingi sisse."

"Tulge minuga," ütles mees. Koos kõndisid nad värava juurde. Nad leidsid, et see oli turvaliselt tabalukuga kinni. Connie raputas väravat nagu enne, kuid seekord see ei avanenud. Mees võttis taskust võtme ning avas luku, et oma juttu tõestada.

Kaks meest seisid seal ning vaatasid teineteisele otsa. Kuidas oli võimalik, et see värav avanes ning Connie sai sisse? Selleks ajaks oli Connie juba mõistnud. Ingel pidi olema värava avanud, sest Jumal tahtis, et selle maja inimesed sel hetkel Tema tõega kokku puutuksid. Connie rõõmustas oma südames. Mõelda vaid, Jumal saatis taevast ingli talle seda väravat avama! Connie saatis vaikselt Issanda poole siira tänupalve.

Jah, inglitel on võtmed. Neil on võtmed iga värava, ukse ja südame jaoks. Ükskõik, kui võimatu see Sulle ka ei tundu, maailmas pole ühtegi väravat ega ust, mida taevas avada ei suudaks. Ükskõik, mis raskusega Sa ka silmitsi ei seisa, millist koormat sa ka ei kanna, taeval on võti Sinu probleemi lahenduseks.

Tänane palve on rõõmupalve. Rõõm tõsiasjast, et meid kutsutakse tegema Jumala tööd ning et Ta on enam kui valmis oma ingleid saatma meiega koos seda olulist tööd tegema ja inimesi Issandaga kohtumiseks ette valmistama.