Ühel õhtul, kui meie vanim tütar Genene oli veel neljane, hüppas ta mulle sülle ja ütles oma tavalise: “Palun jutusta mulle midagi, issi!” Ma jutustasin talle George Vandemannilt kuuldud loo väikesest tüdrukust, kes seisis Londonis ühel tänavanurgal, seljas rebitud kleit ja juuksed pulstunud, ning nuttis, nagu tahaks ta süda lõhkeda.

Selle koha peal hakkas Genene oma silmi hõõruma ja pisar voolas mööda põske alla. Ma jätkasin ja jutustasin kahest sõbralikust politseinikust, kes tüdrukut aitama tulid. Nad nimetasid tüdrukule igasuguseid maju, et välja selgitada, millises linnaosas ta elab. Kuid miski ei sobinud. Siis küsis üks politseinik: “Kas sa tead, kus on see suur valge kirik terava torni ja ristiga selle tipus?”

“Oi jah, jah,” vastas eksinud tüdruk, “viige mind risti juurde. Sealt ma leian kodutee.”

Et Genene’ile loo moraali selgeks teha, lisasin: “Niimoodi tunneb ka Jeesus, kui meie oleme eksinud ja sellepärast Jeesus tuligi surema, et meie võiksime olla üles leitud.”

Pärast lugu ütles Genene nagu tavaliselt: “Räägi mulle veel üks lugu,” kuid seekord ta lisas: “Räägi mulle parem lugu.” Enne, kui ma jõudsin küsida, mida ta parema looga silmas peab, jätkas ta: “Palun räägi mulle selline lugu, mis ei aja nutma.”

Ma olin keskendunud liigselt eksinud tüdruku hirmule ja kurbusele, kui ta kadunud oli, ning mitte piisavalt tema rõõmule, kui ta viidi risti juurde ja leidis tee koju. Jeesuse rist toob kurbuse pisarad, sest meie patt põhjustas Jeesuse kannatused ja surma. Kuid rist tekitab ka tänupisaraid, sest Jeesus tuli “otsima ja päästma kadunut”. Rist ei tuleta meelde mitte ainult seda, et Jeesus suri meie pattude eest, vaid ka seda, et Ta tõusis hauast võitjana patu ja surma üle. Me ei kummarda tolmusesse hauda maetud surnud Päästjat. Haud on tühi. Jeesus elab ja tegutseb meie elus. Ta tuli, et meid koju viia. Me saame armastuse, lootuse ja suurepärase tuleviku. Lugu ristist peaks panema meid nutma, kuid lugu ülestõusmisest peaks näole tooma naeratuse. Rist on hea sõnum vaid sel juhul, kui Jeesus hauast tagasi pöördus. Ja Ta tegi seda – Ta on elus!

Daniel R. Guild