Maailmaga ühtlustumise tõttu kaotavad paljud meie inimesed õige suuna. See teema puudutab mind sügavalt, sest Issand hoiab seda pidevalt mu silme ees. ...

Kui kunagi on aeg, mil käesoleva aja tõe tundjad peavad leid-ma õige suuna, siis on see aeg praegu. Kuigi keegi ei tohi liikuda kaaskristlastest sõltumata, peab igaüks saama teadlikuks oma sei-sukorrast, oma konkreetsest suunast. Igaüks peaks esitama endale küsimuse: „Missugune on minu suhe Jumalaga?“

Maailmaga ühtlustumine on see, mille tõttu kaotavad meie inimesed õige suuna. Õigete põhimõtete pahupidi pööramine ei toimu äkitselt. Issanda ingel näitas seda teemat mulle sümbolites. Nagu varas hiiliks vargsi ikka lähemale ja lähemale ning varastaks tasapisi, kuid järjekindlalt Jumala töö identiteeti, juhtides meie kaaskristlasi toimima ilmalike teguviiside kohaselt. ...

Issand ootab, et teeksime kõige usinamaid jõupingutusi enda vabastamiseks ilmalikkuse vaimust, mis on meie hulka tulnud. ... Issand kutsub üles uuendusele. Ta soovib, et igas kohas, kus uskli-kud on omaks võtnud ilmalikud põhimõtted, kostaks hoiatav hääl. „Hüüa täiest kõrist,“ ütleb Ta, „ära peatu, tõsta häält otse-kui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaa-kobi soole nende patud!“ (Js 58:1). ...

Paljude jaoks on arusaamine ajast, milles me praegu elame, sama kaugel kui taevas maast. Tundub, et nad on täiesti unusta-nud oma kohustuse valmistuda peagi ilmuva Päästjaga kohtumi-seks. Jumal soovib, et me tuleksime mõistusele. Ta tahab, et käi-tuksime nagu arukad olevused, kes elavad igavese maailma piiril.

Pea meeles, et iseennast taevariigi jaoks valmistades valmistad sa ette ka teisi. Pühakiri ütleb: „Õgvendage teerajad oma jalgade-le, et lonkur ei väänaks jalga.“ ...

Nii kaua kui me töötame Kristusega kooskõlas ja hoiame kinni Kõikvõimsa käest, oleme kaitstud, aga kohe, kui laseme oma haarde vabamaks ja hakkame sõltuma inimestest, oleme suures ohus.

Issand soovib, et jõuaksime just praegu kõrgema tasemeni, kui me iial varem oleme jõudnud. Me peame liikuma iga päev üles-poole, aina ülespoole, kuni meie kohta võib öelda, et me oleme Tema täiusest osa saanud. – Käsikiri nr 96, 7. juuli 1902, vara-hommikune loeng enne Vaikse Ookeani Uniooni meditsiinimis-joni nõukogu St Helenas Californias.