Olen mõtisklenud õppetunni üle, mille Kristus andis oma jüngritele vahetult enne Ketsemani aeda sisenemist. Ta teadis, et see oli viimane võimalus enne ristilöömist jagada jüngritele õpetust. Osutades viinapuule – viinapuud aga hindasid ja austasid juudid väga ning pidasid seda väga kauniks –, ütles Ta: “Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära.”

Siin on meie jaoks uurimisaine. … Nüüd on meie võimalus vilja kanda; võime näidata, et oleme viinapuu viljakandvad oksad. Juhul aga, kui jätkame hooletul ja ükskõiksel viisil, oleme kusmaal? Kristus ütleb, et Ta heidab meid ära, sest ilma Kristuseta ei suuda me midagi teha, sest juhul, kui oleme surnud oksad ega lase läbi mahla ja toitaineid elavalt Viinapuult, muutume kuivanud oksteks. Kristus ütleb, et iga oksa, mis kannab vilja, Ta puhastab (pügab), et see kannaks rohkem vilja. …

Maailmas on vaenlane, kellega meil tuleb võidelda. Meil tuleb seista silmitsi pimedusejõududega. Selles võitluses tuleb meil olla seni, kuni kestab aeg. Päästja võitles pimedusejõududega ja pimedusejõud võitlesid Temaga ka pärast seda, kui Ta meie maailma tuli. Saatan oli Temaga vastuolus. Sestpeale kui Ta mõistusejõud kasvas, oli Ta vastuolus pimedusevägedega. Juba Tema tulemine – imikuna Petlemmas – heiskas lipu vaenlase vastu. …

Ja kui Ta ära läks, mida Ta siis tegi? Kes jätkab võitlust? Kes on need silmaga nähtavad isikud, kes peavad selles maailmas võitlust jätkama ja sellega lõpuni minema? Need on Kristuse järelkäijad, igaüks neist. Jutt pole ainult volitatud töötegijatest. Siin teeb meie rahvas suure vea. Nad näivad arvavat, et jutlustajad peavad päevast päeva, tunnist tundi, minutist minutisse võitluses nende eest hoolitsema. Ei, võidelda tuleb igaühel meie hulgast.

Me ei tea, missugune töö on Jumalal meie jaoks. … Juhul, kui meil on ainult üks talent ja me paneme selle vahetuskaubaks ning hakkame selle ühe talendiga töötama, ja Jumal näeb, et oleme ustavad ka väheses, annab Ta meile veel teisegi talendi. … Selliselt jätkab talent kasvamist ja suurenemist; mida enam me seda vahetuskaubaks paneme, seda enam talente on meil Jumala auks kasutada. – Käsikiri 56, 1890.