Kristlasi on surmatud kõige veidramatel põhjustel. Näiteks Rooma impeeriumi varase tagakiusamise käigus nad tapeti, sest arvati, et nad on kannibalid, ebamoraalsed ja ateistid.

Laiem üldsus pidas neid kannibalideks, sest nad sõid Jeesuse-

nimelise inimese liha ja jõid tema verd. Neid peeti ebamoraalseks, sest nende „armastuse söömaaegu“ peeti salajas. Ja arvestades, mis leidis aset Kreeka ja Rooma pidudel, oli vaja kujutlusvõimet ainult väheke venitada, et tulla välja järeldustega ebamoraalsusest, eriti kuna nad olid oma salajastel „orgiatel“ juba söönud inimese liha ja joonud verd.

On huvitav, et algkristlasi peeti ka ateistideks. Sa võid imestada, kuidas see nii võiks olla. Kas need inimesed ei olnud ära andnud kõik oma religioossete uskumuste eest?

See on tõsi, kuid nad ei austanud Kreeka ja Rooma jumalusi, sealhulgas keisrit. Seega olid nad oma ümberkaudseid kultuure silmas pidades ateistid. Nad ei olnud mitte ainult ateistid, vaid neid peeti inimvihkajateks, sest nende tõrkumine kummardamast rahvapäraseid jumalaid tähendas, et jumalused ei saa kogukonda täielikult õnnistada.

Ka tänapäeva kristlasi võiks pidada ateistideks. Kaasaegse kultuuri jumalad on materiaalne rikkus ning prestiiži ja võimu positsioonid. Need on inimestest enamiku jaoks ülima väärtusega. Paljud teevad kõike, et neid saavutada, ja vähe on neid, kes ei kummarda nende altarite juures ega näita üles austust nende ülempreestrite vastu.

Tõsikristlased keelduvad seda mängu mängimast. Nagu vana aja Taanieli sõbrad ja nagu algkristlased, kummardavad nad võõrast Jumalat; nad kummardavad Jahvet, nähtamatut Jumalat, kes nõuab neilt täielikku lojaalsust.

Kristlased erinevad laiemast kultuurist. Nad teenivad teist isandat.