Üksmeelne kodu on üks olulisimaid asju kristlase elus. Tõeraamatutel ja -ajakirjadel on mõnikord mitte ainult valgustav mõju kellegi elule, vaid nad on vahenditeks tervete perekondade Jumala kogudusse toomisel. Perekonnad, kes söövad koos ja loevad Jumala raamatuid koos, saavad ühel päeval üsna pea Tema kuningriigis kokku.

Selle "Koduste piiblilugemiste" raamatu ostis üks riigikooli õpetaja ühelt esimestest evangelistidest Jamaica saarel, Briti Lääne-India saarestikus. Kui ta raamatust ühte osa luges, otsustas ta, et ei taha sellist raamatut oma riiulisse ja müüs selle edasi mehele, kes selle omakorda Montague Hurstile edasi müüs. Selle mehe jaoks sai raamatust väga väärtuslik aare. Hoolika uurimise tulemusena leidis ta Jumala tõe ja võttis selle hea meelega vastu.

Sellest vennast sai ustav usklik ja oma koguduse diakon. Lisaks said truudeks koguduseliikmeteks ka ta naine, seitse last (kellest neli tütart on kooliõpetajad) ja mitu lapselast. Ja nii elab selle ustava kirjandusevangelisti töö edasi ning käib ta jälgedes.

Paljude aastate eest anti meile nõu minna oma tõeraamatutega juhtide ja õpetajate juurde. Ära muretse nii palju selle pärast, mis raamatuga pärast seda juhtub, kui Sa selle kellegi koju jätad. Püha Vaim teab, kuidas ja millal oma osa teha. Jumal ja kogu taevas on huvitatud nendest tõeraamatutest, mida kirjandusevangelistid üle kogu maa laiali puistavad. Jumal lõi kirjastustöö ja see on Tema erilise järelvalve all. Las pilkajad pilgata, las kriitikud kritiseerida, las Saatana koerad haukuda, kuid las ustavad kirjandusevangelistid jätkata oma Jumala poolt antud tööd ja kuulutada trükilehe kaudu igavest sõnumit.

Täna palvetame taas kord inimeste pärast, kelle raamaturiiulis on need raamatud, kuid kes pole neid lugenud. Tõde on sealsamas, nende kodus, kuid nad ei teagi seda. Paljud neist on õnnetud ja otsivad abi ning rõõmu, samas kui see on sealsamas nende kodus ja vaid ootab, et kätte võetaks ja läbi loetaks. Palveta nende pärast.

"Viige need raamatud ärimeestele, evangeeliumikuulutajatele, kelle meeli pole veel praeguse aja eriliste tõdede juurde kutsutud. Sõnumit tuleb jagada ka "kõrgetes kohtades" – inimestele, kes osalevad aktiivselt maailmaasjades, õpetajatele ja rahvaste juhtidele. Kõige lihtsamal ja tagasihoidlikumal viisil on võimalik jõuda tuhandeteni. Ka kõige intellektuaalsematele – kellele vaadatakse kui maailma kõige andekamatele meestele ja naistele – mõjuvad tihtipeale värskendavalt nende lihtsad sõnad, kes armastavad Jumalat ja oskavad sellest armastusest nii loomulikult rääkida, nagu maised inimesed räägivad asjust, mis neid kõige enam huvitavad" (Ellen G. White, "Kolportööritöö", lk 39).