Väljend kaanani keel on kasutuskontekstist lähtuvalt omandanud erisuguseid tähendusi. Keeleteaduses on mõiste kaanani keeled katustermin, millega tähistatakse Vahemere idarannikul kunagisel Kaananimaal kõneldud semi keeli. Nende hulka kuulub ka heebrea keel, mida on Jesaja raamatus ühe korra nimetatud kaanani keeleks. Kuna Kaanan oli tõotatud maa, kuhu Jumal lubas viia Egiptuses orjapõlves oleva Iisraeli rahva, võis prohvetikuulutuse kirjapanija teadlikult kasutada väljendit kaanani keel, et viidata iisraellastele kui äravalitud rahvale, kelle eest Jumal oli eriliselt hoolitsenud.
Tänapäeva kristlaste hulgas tähistab väljend kaanani keel nii-öelda vaimulikku slängi. Selle alla kuuluvad mitmesugused mõisted, mis on kristlaste kõnepruugis üpris levinud, aga mida väljaspool kirikut tavaliselt ei kasutata ja millest mittekristlased ei pruugi arugi saada. Lisaks puhtkristlikele terminitele (näiteks osasaamine) esineb kaanani keeles ka täiesti tavalisi eestikeelseid sõnu, millele on Piibli ja hilisema kirikukeele mõjul lisandunud teine tähendus (näiteks (Jumala) Tall). Asjassepühendamatutele võib kaanani keel tunduda lihtsalt arusaamatuna (Jeesuse vastuvõtmine oma südamesse), naljakana (inimeste võrdlemine lammastega) või lausa jubedana (maailmale suremine). Olen kuulnud lugu hindust, keda kristlikku kirikusse sisseastumine hingepõhjani ehmatas, sest vaatepilt mustades kuubedes vaimulikest, kes kutsusid kirikulisi üles sööma Jumala liha ja jooma Tema verd, näis rohkem pimedusejõudude kui Jumala austamisena.
Kristlaste seas leidub kaanani keele kohta mitmesuguseid arvamusi. On neid, kes ei poolda üldse selle kasutamist, väites, et vaimulik släng tekitab lõhe pikaajaliste koguduseliikmete ja kirikuga alles tutvuvate inimeste vahel. Samuti kardetakse näida naeruväärsena – näiteks võib kristlase siiras palve „Jeesus, puuduta mind!“ nii mõnegi mittekristlase muigama panna. Teised ütlevad jälle, et kaanani keele kasutamine on paratamatu, sest paljudel kristlusele omastel ideedel ei ole tavakeeles mingisugust vastet ja neist saabki rääkida ainult kristlike terminitega.
Kuna inimene püüab oma elu kõigiti lihtsamaks muuta, on ka keeltel komme püüelda lühiduse poole. See tähendab, et kui mõni tegevus, idee või vaadete süsteem muutub piisavalt sagedaseks, tekib selle tähistamiseks uus sõna. Igas keeles on sõnu, mida emakeelsed kõnelejad ei tea, sest nad pole vastava valdkonnaga kokku puutunud, aga seetõttu ei pea veel kõiki oskuskeelseid termineid hülgama. Samuti räägib iga kristlane mingil määral kaanani keelt, sest ta kõneleb teemadel, mis on mittekristlaste jaoks võõrad. Tähtis on ise aru saada, millest räägitakse, ja olla seda vajadusel valmis teistelegi selgitama. Nii mõnestki kaananikeelse sõna tõlgitsemisest võib saada huvitav jutuajamine, mis ei peleta vestluskaaslast mitte kirikust eemale, vaid paneb ta hoopis rohkem Jumala peale mõtlema.
Armas Jumal, aita mul oma sõnadega väljendada Sinu tõde nii, et kõik võiksid Sind mõista ja Sin armastust kogeda. Juhi mind selgitama vaimulikke tähendusi lihtsalt ja selgelt, et Sinu sõnum jõuaks paljudeni.
Ly Kaasik