Kui Roomlastele 5. peatükis on sõna „and” keskne sõna, siis on seda ka väljend „seda kindlamini.”
Roomlastele 5:9 loeme: „Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest.”
Salm 10 ütleb: „Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud.”
Ka salm 15, nagu märkasime eile, kasutab sedasama „seda kindlamini”-filosoofiat, et rõhutada armu täielikku võitu patu üle.
Ja lõpuks, tänases salmis (s. 17) kasutab Paulus veel kord „seda kindlamini” vormelit, et näidata kontrasti Kristuse suurepärase saavutuse ja surma näol toimuva karistuse vahel, mis on meile päranduseks jäetud Aadamalt (s. 12–14). „Aga seda kindlamini need, kes saavad armu ülirohkesti ning õiguse anni, hakkavad valitsema kuningana elus selle ühe – Jeesuse Kristuse – kaudu.”
Paulus ütleb meile, et meil on „seda kindlamini”-tüüpi Jumal. Iga kord seda väljendit kasutades püüab Paulus näidata Isa ülimat armastust ja heatahtlikkust oma laste vastu. Tundub, et Paulus püüab meile öelda, et Jumal tahab meie heaks teha rohkem, kui me kunagi ette kujutada oskaksime. Ta mitte ainult ei püüa päästa meid surma karistusest, vaid igatseb anda ja anda ja anda rohkem ja rohkem neile, kes Tema anni läbi usu Kristusesse vastu võtavad.
See ülevoolava heatahtlikkuse põhimõte on eriti ilmne 17. salmi „seda kindlamini’s”, kus Paulus seob selle Jumala armuanni täiusega. Tõlkijatel on selle väljendiga tükk tegemist olnud. Goodspeed on selle tõlkinud kui „Jumala ülevoolav arm”, Moffatt kui „ülevoolav arm ja tasuta saadav õiguse and”, ning „Message’is” on see väljend „see metsikult imeväärne eluand”.
Ükskõik, kuidas me seda ka tõlgiksime, Pauluse mõte on selge. Arm mitte ainult ei võida patu, vaid meil on „seda kindlamini”-tüüpi Jumal, kes tahab täita oma laste kõik vajadused. Olgem siis täna tänulikud selle üle, et meil on selline „seda kindlamini”-Jumal.