Selle salmiga oleme jõudnud kristliku eetika haripunkti. Siin on keskne omadus, mis iseloomustab neid, kes käituvad kristlasena.

Kuid võime küsida, mis on selles avalduses nii erilist? On ju teisedki suured mõtlejad midagi taolist öelnud.

Jah, sul on õigus. Vaatame paari neist. Rabi Hillel ütles: „Mida iganes sa ei soovi, et inimesed sulle teeks, seda ära tee ka neile. See on kogu käsuõpetus. Ülejäänu on vaid selgitus.“ Isegi mittejuutidel oli sarnane ütlus. Näiteks stoikud leidsid, et „mida sa ei soovi, et sulle tehakse, seda ära tee ka kellelegi teisele.“

Mis siis Jeesuse öeldus nii teistmoodi on? Väga palju, sest Ta kasutas jaatavat, mitte eitavat kõnet.

Kui kasutada eitust, siis on ütlus lihtne, mõistuspärane seisukoht, mis teeb võimalikuks sotsiaalse suhtlemise. Eitus ei nõua midagi erilist. Inimene võib eitusena sõnastatud reeglit täita ise mitte midagi tegemata.

Kuid Jeesuse seatud kuldreegli jaatav sõnastus viitab uuele suhtumisele teistesse inimestesse. See ei ütle, et ma ei tohi teha seda, mida ma tahan, et mulle ei tehtaks. Siin on mõeldud hoopis seda, et ma pean olema kaasinimeste vastu lahke ja neid aitama nii, nagu ma soovin, et minu vastu lahke ollakse ja mind aidatakse.

Üks mees on näitlikustanud seda erinevust nii: Seadus võib kohustada inimest, kellel on auto, sõitma nii, et ta ei vigastaks teisi inimesi, kuid ükski seadus ei saa kohustada seda inimest peatuma ja armastuses andma abi kellelegi, kes on hädas.

Kristlased, kes elavad kuldreegli järgi, kohtlevad teisi mitte nii, nagu nõuab seadus, vaid nii, nagu nõuab armastus. Ja mitte keegi ei suuda seda, kui talle pole tehtud südameoperatsiooni, kui tema vana isekas süda pole eemaldatud ja asendatud uuega, mis on täidetud Jumala armastusega.